Product Description
See loom on elevandi järel suuruselt teine maismaaloom. Aga miks kutsutakse teda ninasarvikuks? Sellepärast, et sel loomal kasvab nina otsas suur terava tipuga sarv.
Teatud liiki ninasarvikutel on ninal üks sarv, kuid on ka neid, kellel on sarvi kaks – üks suur ja teine väiksem. Sarved ei ole aga luust, vaid tugevatest, tugevasti kokku pressitud karvadest. Sellele vaatamata on ninasarviku sarv ohtlik relv.
Ninasarvikud armastavad olla vees või soos või mudas pikutada. Nii kaitsevad loomad end kuumuse eest.
Ninasarvikul on paks ja tugev kurruline nahk. See näeb välja, nagu oleks ninasarvik vanaaegne rüütel, kes on endale raudrüü selga tõmmanud. Tihti võib ninsarviku seljas näha istumas linde. Ninasarvik selle peale ei pahanda, sest need linnud on tema sõbrad – nad puhastavad ninasarviku nahka lestadest ja muudest putukatest. Lisaks hoiatavad linnud loomi oma kisaga ohu eest.
Ninasarvikud näevad halvasti, kuid neil on väga hea kuulmine. Ning veelgi parem on ninasarviku haistmismeel – nad leiavad lõhna järgi üles tuttava tee järve äärde või kohta, kus kasvab maitsev rohi. Ning igal ninasarvikul on sisse tallatud oma rajake.
Ninsasarvikute toiduks on rohi ja puulehed ning mõistagi puu otsast alla kukkunud puuviljad.
Kõhu täis söönud ninasarvik heidab magama ning magab nii raskelt, et sel ajal võib talle üsna lähedale minna. Kuid kui ninasarvik ärkab, on parem temast kaugemale hoida – ninasarvik on väga kergesti erutuv ega armasta, kui tema rahu häiritakse.
Enamasti elavad ninasarvikud üksinda. Ainult valged Aafrika ninasarvikud hoiavad karjana väikestes gruppides kokku. Kui väike ninasarvik sünnib, imetab ema teda terve aasta!
Maailmas on väga vähe ninasarvikuid järele jäänud. Kuid neid on võimalik näha mitmes loomaaias.